Mis on kikerherned

„Mis asi on hummus?“ küsib minult hallis mantlis vanaproua taimetoidumessil letti ees seistes. „Kikerherne pasteet“ vastan mina. „Mis asjad on kikerherned?“ tuleb järgmine küsimus. Vägisi tuleb meelde vana nali teemal, et „aaa banaan vä.. noh see on teise banaani moodi“. Tuletan endale meelde, et need asjad mida sa juba tead ja oskad tunduvad alati naeruväärselt lihtsad. Ning, et rumalaks ei tee mitte teadmatus vaid soov mitte teada tahta. Üritan hoolega oma vastustes igasugust iroonia maiku vältida. „Kikerhernes on suur ümmarguse kujuga kaunvili. Tegemist on väga maitsva asjaga mis lõhnalt ning maitselt meenutab pisut kana (sellest ilmselt ka nimi). Meil müüakse neid kuivatatult ja konserveeritult ning tegemist on väga väärtusliku proteiini ja mineraalainete allikaga“ oli vastus milleni ma peale mõningast katseeksitust pidevalt korduvatele pärimistele vastates jõudsin. Tavaliselt pidin ka lisama, et Eestis seda ei kasva ning euroopa omad on peamiselt pärit vahemere maadest.

Kuna see küsimus kordus ja kordus ja kordus siis ilmselt on asjakohane rääkida kikerhernestest ning nende kasutamisest. Peale seda kui ma enda jaoks kikerherned avastasin on nad üsna regulaarselt minu toidulaua püsikülaliseks olnud. Mõned aastad tagasi olid kikerherned müügil ainult udupeenetes ökopoodides ning konserveeritud kujul olid saadaval ainult öko herned mis maksid ca 2 eurot purk. Tänaseks on õnneks olukord muutunud. Enamik suuremaid kaubanduskette müüvad nii konserveeritud kui kuivatatud kikerherned ning paljud isegi kikerherne jahu. Saadaval on nii mahe kui mitte mahe versioonid. Konserv maksab 55 senti purk ning sellest saab maitseainete, paari kartuli, porgandi ja natukese kookospiimaga teha oivalise karri millest jätkub 2-3 inimesele. Mida rohkemat veel ühelt tagasihoidlikult kaunviljalt tahta? Tahta võib palju aga usun, et kikerhernes võimaldab rohkem kui paljud inimesed tahta oskavad. Väga suur osa Lähis-Ida retseptidest baseeruvadki just kikerhernestel. Tooks välja ka mõned staarid mis on ka ülemaailma kuulsust võitnud:

Esimene ja ilmselt läänes ka kõige tuntum on hummus, sajas eri variatsioonis. Hummus sobib nii võileiva määrdeks, wrapi vahele kui ka dipi kastmeks. Klassikalise hummuse retsepti on kirja pannud Marju enda blogis. Minu isiklikuks lemmikuks on hummuse variatsioonidest oliivide-kapari hummus (retsept allpool) või päikesekuivatatud tomatitega.

Teine ning mõnevõrra vähem tuntud on falafel mille mina isiklikult mõned aastad tagasi täis-karnivoor olles lihapallidega segamini ajasin. Kuigi sõbranna märkus „enamik inimesi muutuks kahtlustavaks kui nende liha roheline oleks“ illustreerib küllaltki hästi selle konkreetse öise olukorra adekvaatsust. Aga olles falafeleid ka hiljem korduvalt söönud võin öelda, et need on väga head kuigi natuke keerukamad valmistada kui hummus. Merit kirjutab oma lehel   mõnusas koduses stiilis õpetuse falafelite tegemiseks. 

Kikerherneid saab kasutada ka kõikvõimalikes hautistes ja suppides ning nii tomati kui kookospiimal baseeruvates karrides. Kikerherne karridest kirjutan lähemalt edaspidi.  Et jutt aga ei jääks puht-teoreetiliseks lisan taimetoidumessil palju kiidetud ja küsitud oliivi-kapari hummuse retsepti. 

Hummus oliivide ja kapariga
2x400ml purk konserveeritud kikerherneid (või vastav kogus kuivatatud ning ise keedetud kikerherneid)
400ml purk oliive
väike purk kapareid
1-2 küüslaugu küünt
külmpress oliiviõli
sidrunimahla, meresoola ja jahvatatud musta pipart
vajadusel natuke vett

Koori küüslaugu küüned ning purusta need küüslaugu pressiga või esimesena köögikombaini pannes.
Nõruta ja loputa kikerherned. Nõruta oliivid ja kaparid.
Pane kikerherned, oliivid, kapari, maitseained ja õli köögikombaini ning purusta kuni saavutad soovitud tekstuuri. Kui segu on sinu maitsele  liiga paks lisa natuke vett või õli. Kui plaanid hummust kasutada võileivamäärdena eelista paksemat, pasteedi laadset konsistentsi. Kui plaanid hummust kasutada dipikastmeks lisa natuke vett, hapukoort või maitsestamata jogutit, et saada vedelam segu. Seistes läheb hummus pisut paksemaks.

Kuivatatud kikerherneste keetmine
Pane kikerherned üleöö (ca 12tundi) külma(!) veega ligunema. Võid soovi korral lisada 1tl söögisoodat. Nõruta ja loputa kikerherned. Pane suurde potti keema koos vähemalt kahekordse koguse veega. Keeda tasasel tulel kuni kikerherned on pehmed (lagunevad sõrmedevahel vajutades pudruks), see võtab ca 2tundi.
NB! kuna sool takistab kaunviljade pehmenemist lisa sool alati alles keetmise lõpus.
Hea on korraga keeta suurem kogus kuna keetmine on parajalt aja ja energia mahukas. Näiteks hummust saab väga hästi ka väiksemates portsjonites külmutada. Kui sulle meeldib oma kaunvilju ise keeta võib rõhukeetja olla mõistlik investeering. Sellega on võimalik keetmisaega oluliselt lühendada ja energiat säästa.

Konserveeritud kikerherneste kasutamine
Ava konserv. Nõruta herned ning loputa jooksva külma vee all. Kasuta vastavalt retseptile.

Kikerherned on saadaval ka jahvatatuna (gram jahu) ning neist saab teha gluteenivabasid india leibasid.