Kuidas seina auku teha

Lugu ei ole gamma-kiirgusest ja sellest kuidas tujukaks minnes rikkuda ära kogu oma garderoob, mõjuda hävitavalt kodusisustusele ja seintele ning ülepäeva maailma päästa. Kahjuks. See lugu on sellest kuidas teha seina legaalselt auku paneelmajas köögi ja elutoa vahele. Mugava, ruumisäästliku ja modernse lahendusena on see tänapäeval korterites peaaegu standardiks.

Esimeseks sammuks on projekti tellimine. Näiteks Tallinnas Mustamäe (ja ilmselt Tartu Annelinna) paneelmajad on tulnud masstootmisest mis tähendab, et tegemist on tüüpprojektiga mille valmistamiseks ei tulda isegi kohapeale vaatama. Vähemalt minul mitte. Saatsin firmasse (Eareng OÜ) andmed, tasusin arve ja läksin nädala pärast projektile järele.

Teine samm on kooskõlastada projekt majaomanikega. See on suurepärane võimalus lähemalt tundma õppida oma liiki üldiselt ja naabreid konkreetsemalt. Vajalik on rohkem kui poolte korteriOMANIKE kirjalik nõusolek. St kui majas on 90 korterit aga näiteks 10 korterit on kaasomandis (st kaks või rohkem omaniku) on sul vaja saada allkirjad pooltelt pluss ühelt. Ehk siis 51 inimeselt. Minul võttis see aega umbes paar tundi kolmel õhtul. Kui korteriühistul on vastu võetud otsus, et ühistu juhatusel on õigus selleks luba anda on su elu küllaltki lihtne. Vaja on lihtsalt kooskõlastust ühistu juhatusega. Kui ühistu otsus puudub on sul vaja kooskõlastada projekt poolte korteriomanikega.

Kolmandaks maksa 31.90eurot riigilõivu selle eest, et ametnik su dokumendid läbi vaatab. Väidetavalt kui nad paberid ümbertegemiseks tagasi saadavad ei tule riigilõivu uuesti maksta, mul õnneks ei tulnud seda testida. Sealt väljastatakse sulle ehitusluba.

Neljandaks lepi kokku töö firmaga kes teostab teemantsaagimist ja teise firmaga kes teostab ehitusjärelvalvet (enamasti saab teise kohta soovituse esimeselt). Teemantlõikuse hinnad varieeruvad vastavalt ava suurusele. Kuni 1.2m laia saab teha ilma lisatoestuseta, laiema (lubatud kuni 2.1m lai) tuleb lisaks ülevalt terastalaga toestada. See tuleb muide enne projekti tellimist läbi mõelda. Hinna erinevus on ca 200-1000eurot. Samuti sõltub töö hind sellest kas majas on lift või mitte. Kindlasti telli töö koos ehitusprahi äraveoga, paar tonni betooni ei ole naljaasi. 

Viiendaks registreeri ehitamise alustamine Linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonnas. Esitada täidetud ehitamise alustamise teatis. Vähemalt Tallinnas sai seda teha saates digiallkirjastatud paberid netis. Vastuse sain paari päeva jooksul. Väljastatakse ehitusleht.

Kuues samm pole kohustuslik aga on igati soovituslik. Hoiata oma naabreid augu lõikamise ajast ja kestvusest. Selleks võid panna koridori (ja soovitavalt ka naaberkoridori(de) ukse juurde sildi „Sellesinase issanda aasta viinakuu täikuu ööle järgneval päeval kui päike on suure tamme juurest kahe kämbla laiuse jagu edasi liikunud toimuvad allakirjutanud korteris lärmakad ehitustööd mille käigus musttuhat hinge peavad varisema hauapimedusse. Vabandan ebamugavuste pärast ja luban kõigile hüvituseks šokolaadi muffini.“. Kuna nad sind kooskõlastuse taotlemise jooksul juba nägid ei tule selline teade neile üllatusena kuid sellega annad viisaka hoiatus, et kõigil kes muidu kodus oma rahuliku pärastlõunat naudiks, et targem on minna välja shoppama/raamatukokku/jalutama või, et on hea aeg super lärmakaks seksiks.

Ja ongi aeg tegelik lõikamine tehtud saada. Kui sa ise samal ajal korteris sees elad siis on su elu selle võrra palju lõbusam. Eemalda mõlemalt poolt seina äärest kõik esemed. Kata kõik olemasolev kogu korteris kinni kilega. Su asjad on pärast ikka tolmused aga vähemalt on sul rahuldus teadmisest, et andsid endast parima. Ja natuke see aitab ka. Teibi kõigi teiste ruumide uksed näiteks maalriteibiga. Korralikud töömehed piiritlevad ka ise konkreetse lõikamise ala kilega kuid vaatamata sellele olid mul pärast elutoa seinad betoonipritsmetega kaetud. Isikliku terve mõistuse säilimise huvides on mõistlik tööde teostamise ajaks sündmuskohalt põgeneda (soovitavalt enne kui lärm peale hakkab, et naabrid ei saaks sul koridoris nööbist kinni haarata)

Kui oled peale koju jõudmist seinas olevat auku imetlenud ja suurema tolmu kokku kraapinud tuleb järgmine etapp milleks on kasutusloa taotlemine. Kui töö on tehtud tuleks paari päeva jooksul kutsude ehitusjärelvalve kellega eelnevalt kokk leppisid. Nad tulevad teevad seinast ühe foto, saad neile maksta 100+€, et nad annaksid allkirja, et tööd on nõuetekohaselt teostatud (enamasti ei ole isiklikust vastutusest loobumine nii odav). Maksa veel üks riigilõiv kasutusloa saamiseks 31.95eurot taas. Ehitusjärelvalve saadab sulla allkirjastamiseks dokumendid ja fotod (seda saab teha digiallkirjaga) ning esitavad ise dokumendid õigesse kohta. See viimane etapp on tegelikult ka hea läbi teha. Eriti kui kunagi peaks olema soovi korteri müüa siis on korrektsete lubade olemasolu väga oluline.

Tehtud! Hea, et niigi läits. Kui oled peale seda veel vaatamata kõigele terve mõistuse juures on aeg valada endale tähistamiseks klaasike kraanivett (sest mu jaoks sul tõenäoliselt raha järel pole), valida vähem tolmune koht kuhu jalad seinale visata ja imetleda uut auku oma kodu seinas. 

Parmesan juustu hoidmine külmas ja väga külmas

Ma suudan päris rahulikult elada suurema osa oma elust ilma liha või isegi suhkru või jahutoodeteta. Aga üks asi ilma milleta ma ei taha oma elu ette kujutada on juust. Teate ju küll, et kui tahate kokka närvi ajada (miks küll?) kiida toitu ja küsi siis „kas ketšupit ka saaks“. Laua äärest minema saatmise oht on päris suur. Miks? Sest ketšup on kindel viis tappa igasugune maitse mis on koka poolt saavutatud. Kui ketšupi kasutamine onvajalik siis ei peaks sa selles kohas sööma. Aga tõsiselt ärge kunagi solvake inimest kes on valmis teile süüa tegema, eriti kui ta seda hästi teeb. Juust on selline natuke hipsterite ketšupi moodi asi. Kui toidul jääb maitset väheseks või ei ole päris nii mokka mööda kui olla võiks, sulata sinna sisse juustu ja läheb toiduks küll. 

Parmesani tüüpi juustud on kõvad, väga maitserikkad ning tänu suurele kuivaine ja soola sisaldusele pikka säilivusajaga. Puudusena on nad kallimad kui tavaline juust, kuigi teda kulub vähem. Õnneks tehakse Eestis ka kohaliku parmesani tüüp juustu, Forte, mille hind on 12-15euro kanti (Itaalia parmesani eest pole ebatavaline maksta 20-30euro). Forte juust sobib väga hästi kasutada kui retseptis on küsitud parmesani. Samuti on see väga mõnus niisama veini kõrvale snäkkimiseks.

Sellist juustu kulub tavaliselt korraga küllat vähe ning ebatavaline pole, et poolik pakk jääb külmkapi nurgas ootama. Ebatavaline pole ka, et samasse pakendisse tagasi pandud poolik juustutükk selleks ajaks kui planeeritud retsepti aeg kätte jõuab on „uue elu saanud“. Kuigi parmesani juustud säilivad kinnisena kaua kipub lahtine pakk külmkapis hallitama minema.

Selle vältimiseks panen mina oma pooliku parmesani tüki külma mitte sama (lahtise) pakiga milles ta tuli vaid tõstan ta ümber säilituskarpi mille põhja panen paar kihti köögipaberit (või wc-paberit). See aitab hoida paremat niiskus tasakaalu ja hallitusel pole arenemiseks nii soodsat pinda. Olen selliselt juustu säilitanud nädalaid ja vahel isegi kuid aga siis on loomulikult hea paberit vahetada.

Vahel juhtub, et poes on tõsise allahindlusega (näiteks 6eurot kg) müügil parmesani tüüpi juust mille säilivustähtaeg on näiteks kahe päeva pärast. Kui ma poes sellist pakkumist näen läheb minul veendunud juustusõltlasena silme eest mustaks ja laon korvi juustu täis. Kui su unistus ei ole kahe päeva jooksul kaks kilo parmesani ära süüa (mina ei mõista sind hukka ka siis kui on) on hea kui saab parmesani sügavkülmutada. Kõige praktilisem on minu arust parmesani külmutada riivitud kujul. Selliselt saab teda otse karbis puistata valmis toidule (ilma sulatamata), kasutada Caesari stiilis salatikastme-dipi valmistamiseks või sulatada kastmetesse. 

Ahjus röstitud suvikõrvitsa viilud parmesaniga
1-2 suvikõrvitsat
oliiviõli
parmesani
tüümiani, soola ja pipart

Lõika suvikõrvits poole sentimeetri paksusteks viiludeks. Määri oliivõliga. Raputa peale sool, pipar ja tüümian. Viimasena puista peale riivitud parmesan. Küpseta ahjus 180 C kraadi juures kuni juust on kenasti pruunistunud.

Harjutusi iseseisvaks eluks

Sa said kooli sisse ja kolid teise linna elama! Super, mul on sinust väga hea meel. Nüüd oled sa teises linnas, sul on OMA kodu. Uue kodu sisse seadmisel kulub raha kõige peale. Korteri tagatisraha ja esimese kuu üür tuleb maksta kohe. Halvemal juhul ka maakleritasu. Bussipiletid maksavad küllalt palju ja kooliasju on vaja palju erinevaid. Lisaks kulutused uue elamise sisse seadmisel (isegi kui sa said ühiselamu koha). Kui sind tuuakse autoga ära on sul autotäis asju. Või lähed sa kodust üksi kotis mõned riided, peas arvutus õppelaen jagatud kuude arvuga ja südames paanika “mis saab edasi”?

Eriti just piiratud eelarvega (aga kellel meist seda poleks) on kulutuste läbi mõtlemine oluline. Toit on üks koht kuhu võib kuluda väga palju aga kust saab ka palju kokku hoida. Kokkuhoid aga ei tule mitte sellest, et jätta söömata või osta rämpstoitu (mis on tegelikult väga kallis) vaid  sellest kui teha ise toitu valmistada. Võileivad on peaaegu, et kõige kallim viis toitumiseks. Sööklas maksab üks hommikusöök vähemalt 1-2 eurot (puder). Selle raha eest saab poest kilose paki kaerahelbeid millest pakki või ja purgitäie moosiga saab paari nädala hommikusöögid. Isegi arvestades paar esimest korda kui sa võibolla pudru põhja kõrvetad või liiga paksuks jätad tuleb see kokku ikka odavam.

Sushi riisi keetmine

Kui reede hommik algab pool-paanilise telefonikõnega „kui palju ma riisile vett panen?“ mis mõne täpsustava küsimuse järel formeerub sõbranna sooviks õhtuks sushit valmistada siis on ilmselt karjuv vajadus järgmise postituse järele. Sushi riisi keetmises pole midagi keerulist ning saab täiesti rahulikult hakkama ka ilma riisikeetjata.

Rinnahoidjate hooldamine

Kvaliteetsed rinnahoidjad maksavad palju ning kvaliteetsed ja ilusad veel rohkem. Aga kes tahaks kanda mitte-ilusat rinnahoidjat? Pesu on üks asi mis on loodud selleks, et naised oleksid rõõmsad (koos šokolaadi, massaži ja mõne muu asjaga millest võõras seltskonnas ei räägita). Peale seda kui ma olin Bon-Boni pesupoe müüja käest pragada saanud kui mul rinnahoidjal kaared välja tulid ja ma nad parandusse viisin öeldi mulle, et nii ei saa. Mind süüdistati otse selles, et ma pesen rinnahoidjad masinaga. Kuigi mul oli tunne, et peaks eitama ei lubanud mu südametunnistus valet rääkida. Seega jäi üle ainult naiivse siirusega pärida, et mis siis teha. Müüja ütles, et käsitsi peab pesema.