Parim viis ingveri koorimiseks

Ma ei tea kas te olete märganud aga väljas on pime. Maa on must, taevas on otsustanud järgi proovida kõik halli varjundid ilma lõbusa osata ja õhuniiskus on selline, et tekib tahtmine välja minnes lestad ja ujumismüts kaasa võtta. Kuldset sügist enam ei ole ja valgeid jõule veel ei ole. Tööle minnes on pime, töölt tulles veel pimedam. Kuigi see aeg võib tunduda ebaviisakalt pikk siis tegelikult läheb ka see üle ja üsna varsti, ausõna. Senikaua aga teeme seda mis Eestlastel kõige paremini välja tuleb, viriseme. Ei ei see on nali, olgem ikka positiivsed. Küll aga tahaksin ma sellel pimedal perioodil rääkida rohkem teemadel mis aitavad igapäeva ellu tuua meenutusi hommikumaade päikesesärast… idamaade soojad ning soojendavad toidud ja vürtsid.

Mis on kikerherned

„Mis asi on hummus?“ küsib minult hallis mantlis vanaproua taimetoidumessil letti ees seistes. „Kikerherne pasteet“ vastan mina. „Mis asjad on kikerherned?“ tuleb järgmine küsimus. Vägisi tuleb meelde vana nali teemal, et „aaa banaan vä.. noh see on teise banaani moodi“. Tuletan endale meelde, et need asjad mida sa juba tead ja oskad tunduvad alati naeruväärselt lihtsad. Ning, et rumalaks ei tee mitte teadmatus vaid soov mitte teada tahta. Üritan hoolega oma vastustes igasugust iroonia maiku vältida. „Kikerhernes on suur ümmarguse kujuga kaunvili. Tegemist on väga maitsva asjaga mis lõhnalt ning maitselt meenutab pisut kana (sellest ilmselt ka nimi). Meil müüakse neid kuivatatult ja konserveeritult ning tegemist on väga väärtusliku proteiini ja mineraalainete allikaga“ oli vastus milleni ma peale mõningast katseeksitust pidevalt korduvatele pärimistele vastates jõudsin. Tavaliselt pidin ka lisama, et Eestis seda ei kasva ning euroopa omad on peamiselt pärit vahemere maadest.

Kui poest Lembast ei saa ehk mis toitu reisile kaasa võtta.

Olen elu jooksul mitmeid kordi pidanud mõtlema teemal mis toitu võta kaasa matkale või reisile? Katse eksitus meetodiga olen jõudnud üldvalemini mille järgi lennureiside esimeseks-teiseks päevaks on väga mõnus teha kaasa võileivad. Mõnus valik mis ka toatemperatuuril ööpäeva ilusasti vastu peab on täistera koorikleibadega tehtud võileib kus määrdeks on hummus ning vahel juust ja/või suitsuvorst ning salatileht/kurk/tomat. Selline võileib säilib seljakotis rahulikult ka toatemperatuuril.

Marjule, kombiniga või ilma?

Jõhvikad, pohlad ja mustikad on enim korjatavad Eesti metsade marjad. Mäletan lapsepõlves mustikate korjamist kaunites Elva männimetsades ja kuidas see kohe üldse eriti kiiresti edeneda ei tahtnud. Mäletan ka esimest korda kui nõuka aeg hakkas läbi saama ja esimest korda tulid müügile marjakogumiseks mõeldud korjajad nö kombainid. Vanaema oli ühe sellise imeriista ostnud ja küll oli palju elevust. Mina olin sellel ajal veel väike tüdrukupõnn ja ega teiste huviliste kõrvalt mina seda palju proovida saanudki. Ja kes see kallist uut asja ikka lapse kohmakatesse kätesse raatsib anda kui tahtjaid teisigi palju on. Aga mäletan seda esimest kombaini küll. Ja seda kuidas pärast pärast tuli marju puhastada.

Vastakaid arvamus tekitas kombain juba siis (tundub, et nõukogude ajal olid kombainiga marjade korjamine keelatud) ja kui need eesti aja alguses lubatuks said oli vaidlust palju. Ühelt poolt tuleb kombainiga korjates kaasa lehti ja oksi ning hooletul korjajal võib koos pärastise marjade puhastamisega ikka kokku sama palju aega minna.

Väikesed viineripirukad

Hiljuti TTÜ kogukonna aias piknikul käies nägin väga toredaid väikeseid pirukaid mille tegemise viisi sooviksin jagada (tänud Merlile vahva idee eest). Trikk ei ole mitte retsept vaid vormimise viis kuidas kiiresti valmistada väikesed ampsupirukad näiteks suvisele piknikule kaasa võtmiseks. Selliselt pirukate tegemine võtab aega umbes 30 minutit ning pole vaja muretseda iga piruka eraldi voolimise pärast.