Saunalina sidumine

Kastanid ja sirelid on üleöö õide puhkenud. Sirelite lõhn mis tänaval kõndides ninna tungib on minu jaoks otseselt seotud ka maitsemeelega. Ebausk on põnev lapsele kuid võib põhjustada naljakaid tingreflekse täiskasvanuna. Kas teistel on ka kevadel sirelite õitsemise ajal tahtmine kobarast viielehelisi õisi otsida ja neid ära süüa, et soovida üks soov?

Ilmast räägitud kirjutan ma täna ühest näiliselt väikesest avastusest mis minu jaoks on läbi paari aasta suureks avastuseks osutunud. Kas te teate seda tunnet kui näete inimest kes tundub enesekindluse ja hea tuju etalonina. Säravalt naeratav, karismaatiline ja viimase detailini hoolitsetud. Sa vaatad teda ja mõtled „kuidas jõuab inimene sellise hingerahu ja täiusliku harmooniani? Tema eluga on küll kõik kontrolli all“. See kiirgab olekust ja see kiirgub detailidest. Paar aastat tagasi firmaspordi hooaja lõpupeol kus oli ka seltskondlik saunas käimine nägin ma sellist inimest.

Feta juustu säilitamine

Kõik asjad hakkavad kasvama ja minu köögiaknal asuv salatipeenar on jõudsalt saaki andnud. Kevadele kohaselt söön ma niipalju värsket ja värskendavat aed- ja köögivilja kui koju tuua jõuan. Samas ei ela inimene ainult toorest porgandist, vähemalt mitte väga kaua. Minu üks suuremaid toidu alaseid nõrkuseid on juust. Ka värskeid salateid saab väga hästi teha põnevamaks juustuga. Eriti hästi sobivad salatisse just feta stiilis juustud (mõtle klassikaline kreeka salat). Võrreldes nö Eesti pehmete juustudega on neil tugevam maitse nii, et väikesest kogusest jätkub kauaks. See aga on säästlik nii rahakotile kui figuurile. Tegelikult ongi feta hea juust külmades toitudes kasutamiseks kuna soojana väheneb ta maitse.

Lihtne viis kilekotti voltimiseks

Minu jaoks on kilekotid paras dilemma. Ühelt poolt ma saan aru, et plastik ja eriti just kilekotid on päris suure hulga pahanduste allikaks. Teisest küljest ei ole ma veel välja mõelnud asendust prügikasti vooderdamiseks. Isegi kui paberi kogub eraldi paberkotti läheb olmeprügi ja kassi liivakasti tühjendamiseks vaja kilest kotte. Kilekott millega tuua poest toit koju (mitmel korral) ning alles koti elutsükli viimases faasis kasutada teda prügikasti vooderdamiseks tundub igati mõistlikum lahendus kui eraldi prügikottide ostmine. Eriti kui riik veel lisab kilekotti maksu millega võimalike süümepiinu leevendada. Loomulikult on meil kõigil olemas ka riidest poekott aga vahel jääb sellest väheks või on see koju ununenud. Samuti ei aita riidest kott prügi ja kassiliivaga. 

Poe salati teine lõikuspidu

Inimesed ei ole fotosünteesimises väga osavad. Sellest on päris kahju, huvitav kuidas ma rohelise naha ja juustega välja näeksin? Ning mõelge vaid kui palju saaks toidutegemisele kuluva elektri arvelt kokku hoida, või üldse toidu. Samas peaksin ilmselt loobuma kollaste riiete kandmisest. Mis pole küll suur kaotus kuna kollane pole kunagi minu värv olnud. Viimastel päevadel lainetavad Tallinna tänavad lumesula veest, linnud lõõritavad kõrvulukustavalt ning isegi füüsikud hakkavad mõtisklema fotosünteesi teemadel. Selliste ümberlükkamatute tõendite põhjal võib üsna kindlalt öelda, et kevad on kohale jõudnud. Ahjaa ja kalender ka kinnitab.

Kuidas sügada kassi

Mõtisklusi elumõttest

Juures oleval pildil on kodukasside monarhia tüüpiline esindaja. Kõik teavad mis asi on kass. Neli jalga, saba, vurrud ja karvkate mida nad suuremeelse heldusega jaotavad vähema karvakasvuga õnnistatud liigile isenditele, meile, külma kaitseks ja sündsuse huvides. Lubavad inimestel enda korteris elada vastutasuks konservide avamise ja regulaarse sügamise teenuse eest. Mõned isendid on isegi piisavalt armulised, et loovutavad oma inimesele väikese nurga voodis magamiseks. Tavaliselt umbes 30cm ühel ja 30cm teisel pool servas.