Poe salati teine lõikuspidu

Inimesed ei ole fotosünteesimises väga osavad. Sellest on päris kahju, huvitav kuidas ma rohelise naha ja juustega välja näeksin? Ning mõelge vaid kui palju saaks toidutegemisele kuluva elektri arvelt kokku hoida, või üldse toidu. Samas peaksin ilmselt loobuma kollaste riiete kandmisest. Mis pole küll suur kaotus kuna kollane pole kunagi minu värv olnud. Viimastel päevadel lainetavad Tallinna tänavad lumesula veest, linnud lõõritavad kõrvulukustavalt ning isegi füüsikud hakkavad mõtisklema fotosünteesi teemadel. Selliste ümberlükkamatute tõendite põhjal võib üsna kindlalt öelda, et kevad on kohale jõudnud. Ahjaa ja kalender ka kinnitab.

Seni kui meil õnnestub fotosünteesima õppida peame me aga läbi ajama poest või aiast/potist saadava toiduga. Eriti just kevadel on hea süüa palju rohelist ja värsket kraami. Poest saab osta valmis pottiga salateid. Kui kogu salati potti korraga ära ei söö (kui näiteks lehti ükshaaval võileiva vahele kasutada) saab salati värsket aega pikendada kui see otsapidi veeklaasi/purki panna. Pane pott vee kohale nii, et juured otsapidi vette ulatuvad. Siis saab taim kätte vajaliku koguse vett ning oht on väiksem, et juured hallitama/mädanema lähevad. Minu arust toimib see paremini kui poti külmkapis hoidmine. Ning lisaks on lootust saada salatilt ka teine täiesti tasuta lõikus. Eriti just praegu kui kevadele omaselt üritavad kõik rohelised asjad meie ümber kasvada. Umbes nädal tagasi panin poest ostetud rohelise salati potid köögi aknalauale veeklaasi. Nagu juuresolevalt pildilt näha on nad seda võimalust kasutanud ning usinasti kasvama läinud.