Rattaga Hiiumaale sõites oli mul osa asju kaasa suure valge nahast „käekotiga“, mille kinnitasin pakiraamile. Tänapäeva käekotid on sellised mõnusa suurusega, et mahutada kõik alates sülearvutist, juturaamatust kuni veepudelini, telgi ja magamiskotini. Riisiperest Haapsaluni on vanale raudteetammile ehitatud pinnasekattega kergliiklustee. Tegemist on rattasõiduks peaaegu ideaaltingimustega, sile, väga vähe suuri kivisid ja tõuse ei ole (vastavalt kahjuks küll puuduvad ka langused aga miski pole täiuslik). Samas on tee üsna tolmune ja tagasi jõudes olin ma ise ja kõik minu asjad kaetud tolmuga. Tolmu ise on küllaltki lihtne eemaldada, kuid valgetel käekottidel on omadus paarinädalase pideva kasutamise järel ekstreemtingimustes muutuda küllaltki mustaks ning koju jõudes ootas mind ees ülesanne taastada mu kena valge käekott tema endisesse säravvalgesse hiilgusesse. Kuna üks sõbranna oli mult mõni aeg tagasi uurinud heledate kinnaste puhastamise kohta, siis oli mul suur osa eeltööd juba tehtud ning erinevatest meetoditest otsustasin kasutada näopuhastuspiima.
Loogiline on, et kui see on piisavalt hea minu näonahale on see ka piisavalt hea mu käekoti nahale (sobib ka kõige odavam näopiim, siin pole tõesti oluline seitset eri tüüpi vitamiinid ja taimsed ekstraktid). Näopuhastuspiim on koostiselt kahte tüüpi vedeliku (vesi ja õli) segu ehk emulsioon. Näonahka puhastades peaks see segu nö lahustama rasvaga segunenud mustuse, otsustasin testida kas see toimib ka teiste nahkade puhul. Selgus,et toimib ja päris hästi.
Minu käekoti puhastamise etapid olid järgmised:
1) pühi niiske lapiga ära lahtine tolm
2) kata nahk näopiimaga ning hajuta see sõrmedega kergelt naha pinnale; lase paar minutit seista
3) pühi õrnalt puhastuspiim koos mustusega ära, selleks on mugav kasutada mikrofiiberlappi aga sobivad ilmselt ka muud materjalid; vajadusel korda.
4) pühi pind niiske lapiga kergelt üle, et eemaldada emulsiooni ülejäägid, lase kuivada
5) lõppviimistluseks töötle pind läbipaistva kingakreemiga, et kaitsta nahka.
Puhastamise etapis on mõistlik vahet teha, mis on mustus ning eemaldatav ning mis on kulunud tumedad kohad mida nühkimine mitte kuidagi paremaks muuta ei saa. Käekottidel kipub näiteks eriti just nurkadest naha pealmine kiht maha kuluma. Samuti on oluline puhastades eemaldada suurem puhastuspiima ülejääk kuna rasva ja vee segu läheb seisma jäädes ajajooksul rääsuma ja hakkab ebameeldivalt lõhnama. Sellepärast on oluline puhastada näopiima ülejäägid ning naha uuesti niisutamine läbipaistva kingakreemiga, mis pehmendab ja kaitseb nahka. Üldse aitab nahkesemete eelhooldus nende eluiga märgatavalt pikendada. Kahjuks jäid kotile mõned mustad kriipsud, mis maha ei tulnudki (ilmselt keti küljest õli, mis on sügavalt sisse imbunud) aga kokkuvõttes on tulemus siiski hea ja saan seda kotti veel loodetavasti pikka aega kasutada.